Kuidas korraldada pere igapäevaelu eramu renoveerimise ajal?
Alustage pere igapäevaste vajaduste plaanist
Pere igapäevaelu korraldamiseks pange enne renoveerimist kirja iga pereliikme põhivajadused ning leidke neile kavandatud lahendus ja varuvariant. Lähtuge tavalisest argipäevast: kes millal ärkab, kodust lahkub, tagasi jõuab ja vaikset omaette olemise aega vajab.
Koostage ühine nimekiri:
- Magamine: kus on igaühe magamiskoht ja kuhu saab vajaduse korral ümber kolida?
- Söömine: kus valmistate toitu ja sööte, kui senist kohta kasutada ei saa?
- Pesemine: milline on igapäevane pesemisvõimalus ja selle varuvariant?
- Õppimine ja töötamine: kus saab keskenduda ning milline teine koht sobiks vajaduse korral?
Märkige iga lahenduse juurde ka vajalik ettevalmistus, näiteks asjade ümbertõstmine või lähedasega kokkuleppimine. Varuplaan peaks olema konkreetne, mitte lihtsalt mõte, et küll kuidagi saab.
Valige peres üks inimene, kes hoiab ehituspartneriga ühendust ja jagab ülejäänud perele elukorraldust puudutavat infot.
Mõelge läbi kodus elamine ja ajutine elukoht
Kodus elamise või ajutise elukoha valikul lähtuge sellest, kas pere vajalikud igapäevased tegevused on kavandatud tööde kõrval korraldatavad. Arutage ehituspartneriga läbi, milliseid ruume saab tööde eri etappides kasutada ja millal võib nende kasutamine muutuda.
Vaadake pere vajaduste plaani tervikuna. Vabast magamistoast üksi ei piisa otsustamiseks: mõelge ka pesemisele, toidu valmistamisele ning sellele, kus saab laps õppida või täiskasvanu tööpäeva pidada. Arvestage pereliikmete erinevate kellaaegadega, näiteks vahetustega töö või väikelapse päevase unega.
Kui vajalikku elukorraldust kodus kokku panna ei õnnestu, kavandage ajutine elukoht. Võrrelge võimalusi ka argipäeva seisukohast: kuidas jõuate kooli ja tööle, kes lapsi sõidutab ning kuidas korraldate renoveeritavas kodus vajalikud käigud. Lähedaste juures peatumise korral rääkige eelnevalt läbi ühiste ruumide kasutamine ja kummagi pere päevakava.
Kirjutage üles, millal vaatate elukohavaliku uuesti üle. Näiteks võib selleks olla kavandatud pesemisvõimaluse muutumine, õppimiseks sobiva koha puudumine või ajutise elukoha kasutusaja lõppemine. Need on pere enda otsustuskohad, mida saab olukorra muutudes uuesti arutada.
Seadke sisse ajutine argirutiin
Ajutises kodukorralduses andke igapäevastele asjadele kindel koht ja siduge vajalikud tegevused pere ühise kalendriga. Alustage esemetest, mida kasutate igal hommikul või õhtul: riided, koolitarbed, töövahendid, dokumendid ja laadijad. Hoidke need eraldi asjadest, mis võivad pikemaks ajaks kastidesse jääda.
Märgistage kastid sisu ja kasutaja järgi. Igal pereliikmel võiks olla oma kott või riiuliosa kõige vajalikumaga. Nii on ka lastel selge, kust oma asju otsida ja kuhu need tagasi panna.
Planeerige söögikorrad selle järgi, milline köök ja varustus on päriselt kasutada. Valige road, mille valmistamiseks vajalikud vahendid on käepärast, ning koostage nende põhjal ostunimekiri. Kui pesemas käimiseks on kokku lepitud võimalus mujal, hoidke pesemistarbed koos ja arvestage päevakavas ka sinna minekuga.
Kirjelda oma pere renoveerimisplaane
Ühisesse kalendrisse märkige:
- töö- ja koolipäevad ning laste huvitegevused;
- vajalikud sõidud ja nende korraldaja;
- renoveeritavas kodus kokkulepitud käigud;
- laste ja lemmikloomade päevane viibimiskoht ning vajaduse korral hoidja.
Jätke nädalasse ka mõni perele tuttav tegevus, näiteks ühine õhtusöök, jalutuskäik või unejutt. Valige sellised harjumused, mida saate jätkata nii kodus kui ka ajutises elukohas.
Leppige ehituspartneriga kokku infovahetus
Ehituspartneriga tasub kokku leppida, kuidas ja millal jõuab pereni info, mis mõjutab ruumide kasutamist või nõuab perelt ettevalmistust. Võtke vestlusele kaasa oma päevakava ning küsige konkreetsete tegevuste ja kuupäevade kohta.
Arutamiseks sobivad järgmised küsimused:
- Millal tuleb mõni ruum mööblist ja muudest asjadest vabastada?
- Millal ja millisesse majaossa on vaja ligipääsu ning kuidas see korraldada?
- Milliste kokkulepitud kohtumiste või otsuste jaoks peab keegi perest kohapeal olema?
- Kuidas antakse teada kavandatud muudatustest, mis puudutavad ruumide kasutamist või vee ja elektri kättesaadavust?
- Kelle poole pöörduda, kui pere plaan muutub või tekib täpsustav küsimus?
Leppige kokku ehituspartneri kontaktisik ja suhtluskanal. Talletage pere elukorraldust mõjutavad kokkulepped kirjalikult, näiteks ühises e-kirjavahetuses. Kuupäeva juurde märkige ka see, mida pere peab selleks ajaks tegema ja kes selle eest vastutab.
Uue info saabudes muutke pere kalendrit ning vaadake üle puudutatud varuplaan. Kui mõni kokkulepe jääb ebaselgeks, sõnastage küsimus võimalikult täpselt: millise ruumi, tegevuse või ajavahemiku kohta vastust vajate.
Kirjeldage renoveerimispäringus ka pere elukorralduse vajadusi
Renoveerimispäringusse lisage objekti asukoht, soovitud tööd, olemasolevad fotod ning pere esialgne soov tööde ajal kodus elada või mujale kolida. Kirjeldage ka ruume ja igapäevaseid tegevusi, mille korraldamise võimalusi soovite arutada.
Üldise lause „soovime majas edasi elada” kõrval aitab oma vajadusi täpsustada näiteks selline kirjeldus: „Peres on koolilaps ja kodust töötav täiskasvanu. Soovime arutada, milliste ruumide kasutamisega võiks tööde kavandamisel arvestada.” See on näide päringu sõnastamisest, mida saate oma olukorrale kohandada.
Pakume Süld Ehituses Saaremaal eramute ehitust ja renoveerimist ning projektijuhtimist ja nõustamist. Ühendame oma töös kaasaegse tehnoloogia, kohalikud materjalid ja meistrite oskustöö.
Eristage päringus soovid ja juba tehtud kokkulepped. Näiteks märkige, kas ajutine elukoht on olemas või alles kaalumisel ning millised pere päevakava piirangud on kindlad. Nii saate vestluses keskenduda oma projekti olulistele küsimustele. Kirjeldage meile kavandatavat renoveerimist ja küsige nõu, mida planeerimisel arvesse võtta.